Reporteritund | Vikerraadio | Err

Julgeolekupoliitiline olukord maailmas muutub üha pingelisemaks. Põhja-Korea tuumakatsetused, USA uue administratsiooni heitlik välispoliitika, sel neljapäeval algav Vene suurõppus Zapad - ilmselt on need näited, mille põhjal NATO peasekretär Jens Stoltenberg sedastas, et praegu on käes viimase 30 aasta kõige raskem aeg.Kas see nii on - selle üle arutlevad kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, julgeolekuanalüütik ja Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross ning saatejuht Peeter Kaldre.Kuulake 11. septembril kell 14.05.

Ohtlikud lained Tallinna lahel

Ohtlikud lained Tallinna lahel

2020 aasta 1. aprilliks peab Eestis kõikide apteekide enamusosalus kuuluma proviisoritele, see tähendab hulgifirmadele enam kui 300 apteegi sundmüümist. Selle sätestavad Riigikogus aastail 2014 ja 2015 vastu võetud seadusemuudatused. Benu apteegiketti omav Tamro Eesti OÜ pöördus aga augustis presidendi, riigikogu esimehe ja peaministri poole palvega apteekide sundvõõrandamise ära jätta. Septembrikuu jooksul peaks apteekide omandireformi läbi viimist analüüsima riigikogu sotsiaalkomisjon, samuti oodatakse seaduse rakendamiseks vajalikku eelanalüüsi Sotsiaalministeerimist.

Miks veavad riikide välispoliitikat üha enam ähvardused ja hirmud, mitte ratsionaalne arutelu? Kuidas on juhtunud, et hirm islami ja Venemaa ees on muutunud peaaegu et üheks tähtsaimaks eelseisvate kohalike valimiste teemaks? Hirmudest välispoliitikas ja nende peegeldustest sisepoliitikas räägivad uue hooaja esimeses "Reporteritunnis" Euroopa Komisjoni endine volinik Siim Kallas ja poliitikavaatlejast suhtekorraldaja Ott Lumi. Saatejuht on Indrek Kiisler. Kuulake 4. septembril kell 14.05.

Hooaja viimane Reporteritund toob kuulaja ette kiirraudtee Rail Baltic rahastamisprobleemid. Me ei tea päris täpselt, kui palju kogu raudtee ehitus planeeritust kallimaks läheb ega ole täpset vastust, mille arvelt Eesti planeerimatuid kulusid katab. Ka Euroopa Komisjonilt lubatud summade osas on tulnud täpsustusi – algsega võrreldes kahanemise suunas. Kuidas Eesti kaasrahastus riigieelarve kuluridadel kajastub ja kuidas see peaks arsaadavalt ja läbipaistvalt esitatud olema?

Kolmapäeval oleme taas eetris Strasbourgist, Euroopa Parlamendi raadiostuudiost. Räägime Eestist valitud eurosaadikutega kasvuhoonegaaside vähendamise kavast transpordis, elamu- ja põllumajanduses, digitaalse ühisturu eelnõude käekäigust, Briti valimistulemuste mõjust BREXITI läbirääkimistele ning muustki. Stuudiosse on palutud kõik Eestist valitud eurosaadikud: Kaja Kallas (LIBE), Tunne Kelam (EPP), Marju Lauristin (S&D), Urmas Paet (LIBE), Indrek Tarand (GREEN), Yana Toom (LIBE). Saatejuht on Arp Müller. Kuulake 14. juunil kell 14.05.

Eurotsooni rahandusministrid arutavad sel nädalal järjekordset laenu, mis aitaks Kreekal omakorda juulikuise tähtajaga seitsme miljardi euro suurust laenutagasimakset teenindada. Rahvusvaheline Valuutafond nõuab endiselt Kreekale võlaleevendust, kuid võlausaldajad sellega ei nõustu. Samal ajal jätkab Ateena reformide ja kulude kärpimisega.Kui jätkusuutlik selline muster on? Kas Kreeka majandus on lõpuks tõusuteel või painavad teda endiselt struktuursed probleemid? Kes on Ateena sõbrad, kes vaenlased?

Teadus ja innovatsioon võiks olla üheks peamiseks Eesti majanduse arengumootoriks. Nii vähemalt räägitakse ning loodetakse. Sellesse panustab päris palju Euroopa Liit. Aga Eesti riigi teadus- ja arendustegevusele tehtavad kulutused olid 2015. aastal napilt alla 1,5 protsendi SKTst, mis on allpool ELi keskmist.Kus on kitsaskohad, mis takistavad teaduse ja ettevõtluse koostööd ja arengut ning millised võimalused on Eestil järgmise eesistujana Euroopa Liidu teaduskulutusi mõjutada?

Eesti majanduses on selle aasta jooksul toimunud kiired arengud, seisakust on saanud mõõdukas tõus. On ka buumist rääkijaid. Kuidas majanduskeskkond soosib ettevõtlust, kuidas riik suudab keskonda arendada ja vahel ka rikkuda? Mis tagaks ka aastate pärast meile edu? Saates räägivad ettevõtjate muredest Chemi-Pharm ASi tegevjuht Ruth Oltjer ning Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.Mirko Ojakivi juhitav saade algab kell 14.05 ja kordub kell 19.05.

Kuigi Mosul ja seda ümbritsevad külad on valdavalt ISISest vabastatud, siis paljusid sõja eest põgenenuid, sealhulgas assüüria kristlasi oma kodudesse tagasi ei lasta. Saate teemaks on olukord Iraagi Kurdistani aladel ning Niinive provintsi pealinnas Mosulis. Samuti Iraagi Kurdistani iseseisvuspüüdlused ning selle mõju piirkonna vähemusrahvustele nagu assüüria kristlased. Palun vaadake Hille Hanso tehtud kohapealseid fotosid siit.

Terrorioht Euroopas ei näita vaibumise märke - Inglismaad on tabanud juba kolm rünnakut viimase kolme kuu jooksul. Nagu sellest veel vähe oleks, toimuvad Suurbritannias juba ülehomme erakorralised valimised. Ebakindlust kogu maailmas aga süvendavad USA presidendi Donald Trumpi ootamatud avaldused. Neil ja teistelgi tähtsatel välispoliitilistel teemadel arutlevad Marko Mihkelson, Eerik-Niiles Kross ja saatejuht Peeter Kaldre. Kuulake teisipäeval kell 14.05.

Sel kevadel muutis Riigikogu alaealiste töölerakendamise korda, et lapsed ja noored saaksid koolivaheajal varasemast kergemini tööle ja et nende töölevormistamine oleks tööandjale hõlpsam.Enne suure suve algust räägime läbi, mis ja kuidas on muutunud; mida peaksid teadma lapsevanemad, mida tööandjad ja mida lapsed-noored ise. Stuudios on Thea Treier ja Siiri Otsmann Sotsiaalministeeriumist, Lauri Luik Riigikogust ja võrdõigusvolinik Liisa-Ly Pakosta.Saate paneb kokku Kaja Kärner. Kuulake esmaspäeval kell 14.05.

Riigikogu valmistub jaanieelseks lõpuspurdiks. Maksumuudatused, e-valimised, eelarvetasakaal ning veel mitu maailmavaatelist teemat annavad ka opositsioonile võimaluse oma mõtetest rääkida. Kui tugev on aga opositsioon ning kas nende kriitika võiks hoopis tänast valitsust veelgi rohkem kokku liita, arutame saates.Stuudios on poliitikavaatleja Evelyn Sepp ning suhtekorraldajad Ott Lumi (pildil) ja Janek Mäggi. Mirko Ojakivi juhitav saade algab kell 14.05 ja kordub kell 19.05.

Euroopa Liidu liikmesriikide majanduspoliitika hindamise käigus Eestile antud soovitustes seab Euroopa Komisjon esikohale hinnangu, et eelarvedefitsiit kujuneb lähiaastail plaanitust suuremaks ja seda on prognoosinud ka Eesti Pank. Rahandusministeerium aga leiab, et struktuurse tasakaalu reegli täitmist tuleb vaadata pikemas perioodis ning et struktuurse ülejäägi kuhjumine võib olla majandusele risk.

Saate teema on Eesti eesistumine Euroopa Liidus juulist-detsembrini. Teemat aitavad kuulajale lähemale tuua Matti Maasikas, Eesti eriesindaja ELi juure ja Piret Lilleväli, eesistumise koordinaator Riigikantseleis.Saatejuht on Ahto Lobjakas. Kuulake 29. mail kell 14.05.

Stuudios on riigikogu opositsioonierakondade esindajad. Räägime valitsuse tervisest, IRLi eestvedamisel uue suuna saanud maksupaketist, lähenevatest kohalike omavalitsuste volikogude valimistest.Stuudios on Krista Aru Vabaerakonnast, Jürgen Ligi Reformierakonnast ja Jaak Madison EKRE-st. Saatejuht on Mirko Ojakivi. kuulake 25. mail kell 14.05.

Saate peategelane on ajaleht Postimees, mille esimese numbri ilmumisest Perno Postimehe nime all saab kahe nädala pärast 160 aastat.Päris mitu selles lehes alustanut on nüüd tööl Rahvusringhäälingus, samas on ringhääling loovutanud oma paremaid poegi Postimehele. Paljude hulgast, kes lehetoimetusest ERR-i tulnud, kuulame Rasmus Kagge, Anvar Samosti, Erik Roose, Tiina Kaalepi ja Jaanus Lillenbergi meenutusi oma Postimehe-aegadest. See on küll Postimehe lähiminevik, aga väga ehedal kujul ja juhuslikult langeb kate ühelt 20 aastat hoolega hoitud saladuselt.

Manchesteris sai eilse terrorirünnaku tõttu surma vähemalt 22 inimest, Suurbritannias ja Euroopas on inimesed hirmul. Mida teha terrorirünnakute vastu? Kas sellest keerisest on võimalik välja tulla? Nendele küsimustele üritavad vastata välisminister Sven Mikser ja ajakirja "Diplomaatia" peatoimetaja Erkki Bahovski. Saatejuht on Indrek Kiisler. Kuulake 23. mail kell 14.05.

Ettevõtjad ja valitsuskoalitsioon vaidlevad pakendiaktsiisi tõstmise üle. Saates räägime aga pakendijäätmete tekkest, kogumisest ja taaskasutamisest Eestis laiemalt just tarbijate vaatepunktist, kes puutuvad teemaga pahatihti kokku seoses kodust liiga kaugel asuva või üle ääre ajava pakendikonteineriga.