Reporteritund | Vikerraadio | Err

Iraani tuumalepe, Jeruusalemma küsimus, kaubandussuhted, panustamine kaitsekuludesse. Need on teemad, mis on äärmuseni pingestanud USA suhteid Euroopaga. Milles õieti asi?

Kas Eesti riik saab palju parem, kui iga teine ametnik ära koondada? Milliseid riigi ja omavalitsuste poolt osutatavaid teenuseid saaks ja peaks osutama ettevõtjad? Kas kaasaegsema riigi saab üksnes siis, kui võtta ette põhiseaduse uuendamine?

Tänane saade tuletab meelde, et lisaks keskkonnakuule on mai traditsiooniliselt ka muinsuskaitsekuu. Võtame kõne alla Eesti mõisad - ühelt poolt kui osa Baltimaade mõisate külastusmängust, teisalt suurendab riik oma panust kultuurimälestiste säilitamisel ja ehk võiks helgem tulevik oodata praegu veel räämas seisvaid mõisahooneid.

Millistes maakondades ja millisel kujul rakendub 1. juulist nn tasuta maakondlik bussiliiklus, on endiselt segane. Teisipäeval kell 14.05 algavas saates püüame avalikkuses kerkinud küsimuste osas selgust saada.

Armeenias puhkenud rahutused toovad taas tähelepanu alla Nõukogude impeeriumist pääsenud riikide ja rahvaste saatuse ning olukorra.  Millist taktikat Moskva kasutab oma mõjusfääri hoidmiseks ja laiendamiseks? Kas Lääneriigid on Ukrainat unustamas? Mida Eesti saaks oma endiste saatusekaaslaste aitamiseks rohkem ära teha?  

Euroopa Komisjon on valmis saanud järgmise eelarveperioodi rahakasutamise plaaniga. Kuhu suunas areneb Euroopa Liit ning milliseid võimalusi ja probleeme uus eelarveperiood kaasa toob?

Euroopa Liidu riikides elab nii palju vene emakeelega inimesi, et vabalt võib rääkida sellisest nähtusest nagu venekeelne Euroopa. Millised on venekeelse Euroopa väärtused ja identiteet? Kas Narva sobib venekeelse Euroopa näidiseks ja kas eestlased peaksid venekeelset Euroopat pelgama?

Värske keskkonnaministeeriumi tellitud analüüs pakub kasvuhoonegaaside vähendamise kõige kulutõhusama meetmena transpordisektoris välja autode CO2 heitest sõltuvad kilomeetripõhised teekasutustasud. Kas Eesti üldse suudaks täita aastaks 2030 Europa Liidus kokku lepitud kohustused autosid CO2 põhiselt maksustamata?

Euroopa Komisjon esitas liikmesriikidele arutamiseks ühenduse järgmise perioodi ehk aastate 2021-2027 eelarve. Eesti kuulub endiselt nende riikide sekka, kes eelarvest rohkem tagasi saavad, kui sisse panevad, kuid ometi jääb ka seda raha veerandi võrra vähemaks. Kuidas Eesti uuel kümnendil eurorahasõltuvusest end võõrutab ning kas selle raha kasutamist peaks tulevikus ka kuidagi teistmoodi hindama?

Mõnda narkootikumi on elu jooksul proovinud iga kolmas viieteist kuni kuueteist aastane noor, neljandik noori on suitsetanud kanepit. Ehkki paar aastat tagasi langes narkosurmade arv alla saja, on hilisem statistika taas kurvem. Nende numbrite valguses hakkab riik üha enam mõistma, et lahendus pole karistamises vaid ennetuses ja kahjude vähendamises.

Pöördelised sündmused Armeenias tekitavad huvi ka selle vastu, mis toimub teistes Taga-Kaukaasia riikides Gruusias ja Aserbaidžaanis.Ajalugu on näidanud, et need riigid on arenenud täiesti eri suundades ning peale regiooni ei ole neil suurt midagi ühist. Teemat lahkavad Riigikogu väliskomisjoni liige Andres Herkel, ajakirja Sõdur peatoimetaja Heikki Suurkask ja saatejuht Peeter Kaldre.

Aprillikuu poliitikaelu oli kirev. Täna saab valistuses heakskiidu järgmise nelja aasta eelarvestrateegia. Valitsusse otsitakse kahte ministrit, Reformierakond sai uue esimehe, Vabaerakond asub kohe uut esimeest valima, EKRE eesotsas jätkab Mart Helme.

Räägime veel kord neist inimestest, kes vajavad vanaduspõlves pikaajalist arstiabi ja hooldust. Me kõik teame, et kuigi sa oled terve elu korralikult tööd teinud, siis pensionist hooldekodu ühe kuu eest maksmiseks ei jätku.

Maksuamet on võtnud sihikule ühemehe- ja perefirmad, kus võetakse palga asemel dividende ning sotsiaalmaksu makstakse kas miinimumilt või üldse mitte. Dividendid ei tohi asendada töötasu - see on maksuameti äsja avaldatud juhendi põhisõnum.

Räägime Eesti elektrisüsteemi desünkroniseerimist ehk eraldamist Venemaa omast. Stuudios on Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk ja Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu. Saatejuht Ahto Lobjakas.

Tartu Ülikoolile valitakse nädala pärast uus rektor. On see praktilise filosoofia professor Margit Sutrop või neurokirurgia professor Toomas Asser, see ei selgu küll tänases saates, küll aga saab kuulaja aimu, milline on kahe kandidaadi nägemus Tartu Ülikooli ja Eesti ühiskonna kokkupuutekohtadest.

Kõneleme veel kord rahvastikukriisist ja ohust, et Eesti rahvas sureb välja. Nimelt loodi parlamendis eelmise aasta alguses probleemkomisjon, mille eesmärgiks on ei rohkem ega vähem kui rahvastikukriisi lahendamine. Mida on komisjon ära teinud ja millistele takistustele põrganud, sellest räägivad kuuest komisjonliikmest kolm: Heljo Pikhof (foto Postimees/Scanpix), Yoko Alender ja Raivo Põldaru ning Lea Danilson-Järg MTÜ-st Eesti Sündimusuuringud. Saatejuht on Kaja Kärner. Kuulake 18. aprillil kell 14.05.

Kuidas puudutab inimesi ja ettevõtteid 25. mail jõustuv Euroopa isikuandmete kaitse määrus? Kui ranged nõuded rakenduvad eraeluliste andmete töötlemisel?

Laupäeval tulevad Tallinnas rahumeelsele marsile Eesti teadlased. Avalikkusele soovitakse saata sõnum, et teadus vajab lisaraha. Kuidas on teaduse kesine rahastamine mõjutanud teadlaste positsiooni ühiskonnas? Kas noored soovivad siduda end teadlaseametiga? Kuidas noorteadlased olematu rahaga suudavad ära elada ja kas asjad hakkavad Eestis muutuma?