Reporteritund | Vikerraadio | Err

Täna vaatleme eelseisvaid parlamendivalimisi selle kandi pealt, kuidas kandidaadid kampaaniaperioodil valijatega suhtlevad. Mida nad lisaks valimislubadustele veel pakuvad, näiteks meeneid ja meelelahutust, ja mida valijad sellest kõigest arvavad?

Millist etenduskunsti ootame lavale maksumaksjate raha toel? Kas Eestis on ehk isegi liiga palju teatreid ja uuslavastusi?

"Reporteritund" otsib meie rikkalikust sõnasaadete arhiivist kilde ammustest saadetest ja arutleb koos saatekülalistega, kuidas raadio kui meedium peegeldab aega, inimesi, kes omas ajas elavad ja ideid, mis ajas liiguvad ja ajaga muutuvad.

25 aastat tagasi, jaanuaris 1994 sai Eesti tagasi oma ajaloolise saatkonna hoone Helsingis. See oli üldse esimene saatkonnahoone, mille Eesti Vabariik oma ajaloos rajas, valmimisaasta oli 1933.

Lõppemas on Eesti Panga presidendi Ardo Hansoni seitsmeaastane ametiaeg. Eesti Panga nõukogu liikmed on keskpanga järgmise presidendi võimalike kandidaatidena üles seadnud Robert Kiti, Madis Mülleri ja Märten Rossi. Kolm kandidaati on ka esmaspäeval Vikerraadio stuudios.

Valimisreklaamid on selles korraks tänavatelt kadunud. Poliitikud on valmis valimisdebattideks ja käimas on hoogne kampaania järgmisele neljale aastale mõeldes. Kuid "Opositsioonitund" püüab endiselt jälgida seda, mis toimub riigikogus.

Just nüüd, kui Eesti Kunstimuuseum tähistab sajandat tegevusaastat, on jõudnud lõpule paar aastakümmet vana vaidlus Niguliste kiriku omandiküsimuse üle. EELK sai 6,8 miljonit eurot hüvitist ja EKM sai oma filiaali, Niguliste muuseum-kontserdisaali täieõiguslikuks valdajaks.

Kas korteriühistud peavad tulevikus olmejäätmete konteineri kõrvale kohustuslikus korras paigaldama ka pakendikonteineri? Kas olmejäätmete prügilasse ladestamise riiklikku tasu tuleks kahekordistada? Need on kaks enim vaidlust tekitanud teemat mahukas uue jäätmeseaduse eelnõus.

Mets ja põlevkivi, fosforiit ja liiv, majandus ja selle konkurentsivõime, loodus ja elukeskkond. Ritta seades vaid sõnad, aga valimiste eel omandavad need tähenduse, mis mõjutab meie tulevikku.

Hiljuti lõppenud aasta arsti valimine näitas, et patsiendid on oma perearsti tööga üldjuhul rahul. Suurem mure on perearstiga näost-näkku kokku saada, sest nimistud on suured, arstid ei taha nimistusse uusi patsiente, muidu kannatab ravi kvaliteet.

"Reporteritunni" esimeses erisaates "Külaelu" tuleb juttu lehmadest ja inimestest, aga ka tšillipiparde kasvatamisest Eestis.

Valimisnõunike saates on kätte jõudnud riigikaitse ja sisejulgeoleku teemade aeg.

Uus aasta toob muutusi mitmete soodustusega inva-abivahendite hinnas ja kogustes, puude taotlemise, samuti tõendite ja kordustõendite väljastamise korras.

Venemaa sidemetega ja eeldatavasti riiklikult mahitatud häkkerid on küberründeid ning mõjutustegevust kasutades püüdnud kallutada valimistulemusi nii USA, Prantsusmaa kui ka Saksamaa valimistel. Kas ja kuidas oleme välismaise mõjutustegevuse tõrjumiseks valmis Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste eel?

Selle aasta viimane "Reporteritund" on Riigikogus esindatud opositsiooniparteide esindajate päralt.

Eesti majandusel läheb hästi, aga kui kaua ja mida teha, et head ajad kestaks pikemalt ja Eesti inimestel läheks paremini? Kuidas tõsta inimeste kindlustunnet ja kuidas riik saaks vähem segada ettevõtjaid?

Suutlikkus üleilmseid arenguid ette näha ja neid mõjutada on kuulsa Rooma Klubi eesmärk olnud juba viiskümmend aastat.

Esmaspäeval olid Tallinnas koos Eesti, Leedu ja Poola transpordiministrid ning Soome ja Läti esindajad, kes arutasid Rail Balticu ehk siis 870 kilomeetri pikkuse kiire elektriraudtee rajamist Tallinnast Leedu-Poola piirini.Saates uurime, millises faasis on Rail Balticu ehituse ettevalmistused.

Taas on täna eetris valimisnõunikud. Seekordses saates võtame luubi alla rahvastikuprotsessid. Räägime, kuidas perepoliitika abil suurendada sündide arvu, aga sellestki, kuidas kontrollitud tööränne võiks meie majanduse päästa ja seda ka kasvatada.

Homme tähistavad meie üle-lahe-naabrid 101. aasta täitumist iseseisva Soome sünnist. Sel puhul meenutame estofiile, kes külma sõja aegadel Eestit ei unustanud või kes Eesti endale avastasid ja oma südamerahu proovile pannes Eestit ja eestlasi aitasid.