Käbi Ei Kuku... | Vikerraadio | Err

"Ükskõik, kui mudas ma olen, ma tõusen püsti, pühin end puhtaks, ajan pea selga ja lähen edasi," ütleb näitleja Ülle Lichtfeldt, kui palun tal meenutada, kuidas ta sai üle vägivaldsest suhtest 20ndates.

"Muusika on minu jaoks elu," tõdeb dirigent ja vanamuusikaansambli Hortus Musicus juht Andres Mustonen. Kõlab kummaliselt, aga viiul päästis teda ka Nõukogude armeest, sest vabastuse kirjutanud arst teadis sama pilli õppiva tütre järgi, et "selliste" mõtted ongi mujal. Muusikast räägime omajagu, sest ka järgmised põlved on näppupidi sees - poeg Mattias ansamblis Regatt ja pojapoeg Frederik ehk boipepperoni ansamblis Pitsa.

Laulja Hanna-Liina Võsa räägib saates "Käbi ei kuku...", et oli hea laps ja ema-isa tema pärast palju muretsema ei pidanud. "Armun ära ja saan noorelt lapse. Kõik mu suur karjäär jääb tegemata. Ma arvan, et see on nende kõige suurem mure olnud," ütleb ta naerdes. "Mul oli suur armastus vahetult enne, kui ma Ameerikasse läksin. Ja ema ütles, et ma olen nii palju visualiseerinud oma teed ja miski ei saa olla takistuseks."

Pärast 2004. aasta pronksivõitu külgvankrite motokrossi MM-il profispordist loobunud Are Kaurit meenutab, et panuse tegemine ühele kaardile ehk karjäärile spordis 90ndate alguses tundus ka kõige lähedasematele inimestele kahtlane. Eriti noore pere puhul.

Tarmo Kruusimäe oleks elanud justkui mitu elu. Sedavõrd radikaalsed tunduvad kursimuutused tema teekonnal. Ehkki ta tegutseb juba pikemat aega poliitikas, jääb ta teatud seltskonna jaoks alatiseks punkliikumise järellainetuses (põhiliselt) Kuloga tuntuks saanud "Kojameheks".

Jüri Pootsmann meenutab, et läbikukkumine Eurovisioonil oli pärast õnnestumiste jada "loogiline" hetk, mis pidi varem või hiljem juhtuma. On tõsi, et pehmelt öeldes lünklikule muusikaharidusele vaatamata end kohalikes oludes tippu laulnud noore mehe teekond oli seni kulgenud konarusteta.

Toivo Tänavsuu ütleb, et pole kunagi mõistnud inimesi, kes panevad lapsesaamise n-ö ootele, kuni olemas on maja, auto jm. Nelja last kasvatav ajakirjanik ja Vähiravifondi Kingitud elu eestvedaja sai esimest korda isaks 21-aastaselt. "Kui on hea ja mõistlik abikaasa, kes toetab ja vajadusel motiveerib, siis pole ju midagi ületamatut."

On lihtne öelda: usalda oma last! Aga kui usaldust kuritarvitatakse? Kuidas luua kodune keskkond, mis ühest küljest tagab isale-emale autoriteedi, aga samal ajal julgustab last vanematega kõigest rääkima? Need on mõned pidepunktid vestluses, kus löövad kaasa Ita-Riina Pedanik ja Liina Ariadne Pedanik.

Seekord kuuleme saates keskmisest sagedamini sõna "töö". Kui Heino Tartes meenutab lapsepõlve, siis põhiliselt tööd see ühe paljulapselise maapere võsukese jaoks tõepoolest tähendas.

"Talunikel kaob motivatsioon tegutsemiseks, kui nad ei näe, et keegi nende tegevust edasi viib. Selle koha pealt ma ei saa üldse nuriseda," ütleb Urmas Sellis, keda teatakse kotkamehena. Raamatukangelasest Nils Holgerssonist inspiratsiooni saades oma elu lindude jälgimisele pühendanud Sellise kodutalus Valgjärve vallas on aastaid lambaid kasvatatud.

"Emaks saamine on ülitore kogemus, aga see vastutus, et mina pean olema eeskuju kellelegi teisele...," kirjeldab Marta Vaarik emotsionaalset segadust, mis elu ühte tipphetke saadab.

"Ma ei ole alati nõus kristliku printsiibiga, et kui lüüakse vastu paremat põske, siis keera vasak ette, " ütleb meelelahutaja Artur Raidmets saates "Käbi ei kuku". "Ei tohi ise rünnata, aga kui ikka lüüakse - eriti kui see puudutab perekonda - siis tuleb ka vastu lüüa."

"Armastus spordi ja konkreetsemalt jäähoki vastu on tunne, millele on raske ei öelda," tõdeb Robert Rooba ja võrdleb seda tunnetega kahe inimese vahel. Eesti parim mängumees asus jääväljakutel unistust ellu viima varateismelisena lahe taga, sest hokikultuuride erinevuse mõttes on Soome võrreldes Eestiga teine planeet.

Aasta viimases saates räägivad kooskasvamise lugusid mõneti vastuolulise kuulsusega koolitaja Epp Kärsin ja tema ema Merike. Paari kogemust arutame külalistega avameelsemalt kui kunagi varem siin saates tehtud on. Suure pere laps Merike loovutati pärast ema surma plikatirtsuna kasuperre.

"See on kõige suurem lollus, millega mina olen elus tegelenud," meenutab Mikk Saar kriitilisi aegu teismelisena, mis võinuks viia tulevase laulja vangimajja, "kui sulle ei meeldi iga päev oma nahka päästa, siis õnneks ütleb mõistus, et sellele tuleb joon alla tõmmata."

"Minu jaoks on lapsevanema kõige tähtsam ülesanne see, et sa tood lapsed protestieast tervena ja armideta läbi. Olen kaitseinglitele väga tänulik, et ma sain seda teha," räägib Tallinna Kunstikooli direktor Märt Sults, pidades silmas tütar Mari-Liisi ja poeg Karli.

Jumalata maailma piiskop Joel Luhamets ette ei kujuta, aga enne usulist pööret, nagu ta seda nimetab, jõudis ta õppida elektriasjandust. Ülikoolist antud hoiatus - teadus ja usk ei käi kokku - osutus tõeks ning kogu edasine (töö)elu on seotud kirikuga.